Viieteistkümnes, Kas areng peabki olema NIII aeglane?

Njah, esmaspäevane trenn ei olnud eriline edusamm.
Miskit erilist nagu ei toimunudki,

Alustasin trenni Larsi soovitatud asjaga et ma Tetut jälgiks ja annaks märguandeid tõusva survega. Ta hakkas sellele hoopis paremini reageerima ja muutus tähelepanelikumaks.
Tuli asendisse aga tahtis rohkem traavis ära kiskuda asendist välja.
Brhh... Mina ei tea mis ma siis teen kui koolisõit tuleb, ta on ebamugav :D
Okei, tegelt ei ole . Ta on mugavam kui enamus aga ikkagi ebamugav :D
Njah, ma olen taga juba üsna ära harjunud kuid siiski panin tähele et hakkan jalgu täisistakus ,,ülestõstma'' või noh ei toeta jalusele ja surun säärtega ja põlvedega ennast vastu sadulat aga jalusele ei toeta. See on halb, sa ei saa olla lõdvestunud kui sa ei toeta jalgadega ju?
Istakut pean ma hakkama tugevalt jälgima. See on jälle jubedaks läinud.
Töötan palju kätega liialt üle. Käsi peaks olema rahulik, eriti situatsioonis mis nõuab kiiret reaktsiooni; nt hobune tõmbab ära. Siis automaatselt tõstan ma käed üles ja tõmban. See on jama võte. Varem ei ole seda nagu olnud, nüüd viimasel ajal on see tekkinud. Imelik.
Galloppis vajus Tetsik jälle ära. Kuidagi jama oli see asi, peale kolme ringi ta lõõtsutas ja tegi nägu nagu hakkaks ära surema.
Latile minnes oli ka et esimesed korrad läks ilusti ja peale seda kui oli väsinud siis hakkas vastu ja venis ning ronis alla. Tegin hiljem veel sirge peal tempomuutusi, kiireks ja aeglaseks ja tagasi.
Novot, järgmise korra ülessanne on rohkem analüüsida oma tegevust jällegi!
Seniks, byebye! :)