Neljas petükk, trenn mis lõppes pisaratega.

Trenni minnes oli juba tunne et njah täna läheb see trenn halvasti. Vb sõnusin ise ära aga tunne oli selline. Panin ka peale kaitsmed :D poniomad , roosad. Tetu millegi pärast hakkas paremat jalga koheselt lonkama selle peale. Tulin maha, võtsin kaitsmed ära, jalutasin pikalt. Seejärel tegin traavi üheringi - mitte midagi, imelik. Aga äkki jäi saepuru tükk vms vahele, või oli liiga tugevalt pandud peale?
Trenni alguses rääkis lars veel võistlustest.
Laste Ringist ja Ponikast...
Ma siis mõlemale Tetuga, Talismaniga ka kui Cärol teda alt ära ei võta. Aga ma suht kindel et ta seda teeb. Kuigi ta ei ole temaga kunagi sõitnud. Whatever tõesti...
Tegelt jah, meil veska suhted niipekki läinud kui üldse saab. Ütleme nii et mul on jäänud vaid 1 inimene keda ma tõesti usaldan sealt.
Aga jah, trennist siis;
traav oli hea :) Selline mõnus, liikus ja isegi keskmisel viskas jalgu hästi.
Gallopp ei tahtnud kuidagi esialgu minna, siis panin ta liikuma. Läks päris hästi.
Kavaleti peal aga hakkas jamama, küll ei klappinud samm ja siis jälle tempo ja mingi jura käis.
Püstise kavaleti peal oli päris hea, ikkagi kahtlane veidi.
Siis hakkasime hüppama. Esimene takistus oli madal laine.
Alguses vahtis seda imelikult aga ületas ilma vaevata. Natukese ajapärast tahtis juba ise peale minna ja oli jälle hea.
Järgmine tõke oli okser, läks ka kenasti üle. Trenn oli sinnamaani kena ja lilleline kuni tõket tõsteti;
Tulin peale, samm oli pikk, tempo elav. Ma ei oska veel Tetuga sammu klapitada ja seetõttu läks täiesti alla. Otsustasin äratõukel et stekki ei anna ja lähen temaga kaasa. Vb oli see valeotsus kuid ei usu et stekk oleks siin midagi päästnud. Hüppas esimese otsaga küll välja aga tagumistega haaras latid kaasa.
Ta sai päriskindlalt haiget. Siis jalutasin temaga kaua, kuni valu ära läks. Siis traavi natuke, ja Lars ütles et tule uuesti. Tetu niikui tõket nägi muutus vastumeelseks , saime üle kuid ma tundsin et mittemingit hüppetahet enam pole.
Peale seda tuli hüpata ühte madalat Torrese planku, mingi 75cm umbes.
Läks peale ebakindlalt ja shahh ennetõket täiega mööda. Uus katse, lendasime kenasti üle.
Siis tuli parkuuri aeg.
Esimesena hüppas Repsu Hessuga. Esimene tõke puhas, teine okser , ka kõmaki sisse...
Suht kahju, ma ei tea... Sellel oksril on mingi negatiivne magnet peal vist.
Sellepeale jooksid mul täiega judinad üle selja, suht jube ikkagi vaadata.... Lars lasi peale seda oksrit alla et enam keegi sinna sisse ei paneks.
Siis hüppas Kaisa Aaresega, tal oli ka mingi jant selle oksriga. Siiski mitte väga hull lihtsalt läks alla.
Ja siis minu kord :S Ütleme nii et jamh, nagu ma olen enne öelnud. Kui inimene kardab siis hobune ka ei hüppa.
Ausalt öeldes tekkis kerge hirm küll selle oksri ees kuhu sisse tõmbasime, aga hakkasin pihta.
Esimene tõke, suur kollasetoruga nitsa. Ei tahtnud minna eriti aga surusin ta üle, teine tõke, kollane okser (BRRHHHH) Läks JÄLLE alla :S:s
selleks ajaks oli mu suur kindlus juba kadunud, ma ei tahtnud enam hüpata...
Läksin lainele peale, Tetu tõmbas jälle kõrvale... Mul jäi näpp postivahele, suht valus oli :S siis tulin uuesti sain üle...
Ütleme nii et siis oli juba selline tunne et; MA TULEN KOHE MAHA!
Järgmisena süsteem, esimene oli okser.
Samm ei klappinud, oleks tõenäoliselt jälle alla tabanud. Tetu tõrkus ette seda, uus katse, sain üle süsteemist, okser puhas, kollane okser puhas, siis torres.
Ütleme nii et ikka väga sitt tunne oli...
Ma ei saa isegi madalate tõketega hakkama, millest siis edasi rääkida.
Seejärel hõõrus Älis veel ninaalla ka, et ,,Aga Tetris ei tõrgu kunagi ette. ''Okei, nice to know, tõesti...
Hiljem rääkisime Larsiga pikalt. Lars julgustas mind selles osas et pole hullu ja et me oleme niiväha koos veel olnud ja kõik see muu... Nutma ajas ikkagi....

Tagant järgi; Ütleme nii et selle tõrgete probleemi vastuseks võib olla valu.
Sest enne seda kui ta sai haiget oli ta super. Nagu ka eelmine kord.
Sest Mirjamil ta ka ei tõrkunud. Vb ta tõrkumine tuleneb sellest et nt kui keegi ripub ratsme otsas ( Ei taha siin kedagi tõesti halvustada) siis on ta nendel tõrkunud päris palju. Minu puhul sai ta oksripeal korralikult haiget ja peale seda, niikui jälle samm ei klappinud ei hakanud enam proovima.
Et see probleem ei süveneks, peaksin ma kiiremas korras temaga sammuklapitamise ära õppima, et enam nii ei juhtuks.
Ütleme nii et ta on tõeliselt raske pähkel. Kõva koorega, seest maitsev. Hetkel ma ei ole isegi koore kõva kihi peal. Ma alles vaatlen kaugelt teda.