Viies peatükk, Trenn kus ma ei saanud päris täpselt aru mida ma seal teen...?

Tetu oli täna tegelikult üli hea ...
Tegelikult mul tekkis juba trenni alguses see mõte, et peaks ju mõtlema mida tahan täna saavutada.
Mõtetu on niisama nühkida.
Sessuhtes meeldis mulle tohutult Anna trenn (Polli Anna, käis kunagi Briti juures Ignise asjus; fotoka kasutaja Rjuuh)
Ta rääkis täpselt mida, miks ja kuidas.
Hetkel ongi see probleem et mul oleks päris palju teha aga ma lihtsalt ei suuda otsustada ; või tegelikult ausalt öeldes ma ei teagi kust alustada?
Täna trennis ka, tegelesin asjadega kuid ei olnud piisavalt püsiv. Pidevalt mõtlesin sellele et mida peaksin tegema, kas teen seda õigesti? Kas sellest on kasu kui teen nii?
Larsilt saan küll abi palju, aga tal pole ka aega minuga tegeleda ainuüksi.
Põhiliselt tegeleb ta Älisiga :S kuigi jah, tal ju oli hobune niisupersuper ...
Igatahes, alustasin trenni üleminekutega.
Tegin igatähevahepeal ülemineku, mõned voldid ka...
Tetris vastas sellele tähelepanelikumaks muutumisega. See oli hea.
Ta oli säärele tundlikum isegi peale seda.
Kui olin juba selle saavutanud siis jätkasin sammus sammu tööd.
Üritasin teda asendisse saada, sain sammus hakkama, traavis täna mitte... Oli suust üldse täna kuidagi kõva ja vastik. Pidevalt traavis kangutas:S suht jamasti :S
Sessuhtes tahaks et keegi koguaeg ütleks kuhu suunda peaksin treenima. Ma kardan et teen tühja tööd. Samuti tihti tundub mulle et ma nõuan liiga vähe. Kuigi kardan ka üle nõuda ning seetõttu jätan palju tegemata.
Tetrise puhul ongi palju asju mida sooviksin muuta
* ta on tuim
* ta liigub venides
* kangutab suud vahepeal
* Reaktsioon stekile on totaalne 0, kui siis natuke võtab tempot... See siiski vähe
* tõrkumine
* vastumeelsus paljudele asjadele
Samuti on tal ka häid külgi...
* Suust pehme
* Ideaalselt tuleb tagasi
* Ei karda midagi, ei ole jänes
jne... Neid asju on palju. Kuid noh, asiongi selles. Põhiprobleem on tõrkumine. Kuid sellest ei saa tõenäoliselt enne lahti kui kõik pisinüansid on juba lahendatud.
Gallopp oli jälle selline tuim.
Temaga sõites tunnen ma ennast abituna, ma nagu esialgu pingutan. Ta ei vasta mulle ja siis ma mõtlen ah savi.
Maitea, kuivõrd see tõsi on aga jah... Mida rohkem ma sõidan seda rohkem hakkab ta mulle tunduma tuimana.
Kuidas saada grupihobusest head grupihobust?
Kuidas lahendada hobuse ükskõiksust?
Seniks kuni ma sellele lahendust ei leia jääbki see vist nii.
Lattidel üritasin seda sammuvalimis asja õppida. Ega mul see hästi välja ei tule, ei karda salata.
Sellega sama asi; ei tea kuidas alustada ja mis oleks esimene samm selle alustamisel.
Trennilõpus toimus mingi ilge kihutamine ka; Lemmings ( oli vist nii selle opa nimi) tõmbas täiega minema ja see naine kes taga sõitis mingi ns kukkus 1 galloppi tõmbe peale maha :D
Lemmings tõmbas minema, kõik grupikad järgi.
Tetu vaatas tuima näoga et JA KUHU TEIE JOOKSETE? :D
Ma mingi vaatasin et noh :D kas Rebe jääb selga või ei? :D ´ta kukkus nii slowmotionis alla :P ma juba lootsin et saab selga jääda...
Kaisa kukkus ka alla...
Pärast läksime Mirruga koos koju...
Ahjaa :D
Lars rääkis veel võistlustest.
Kui mingi alla -10 kuni -15 on siis me ei lähe Ruilasse. NIIKURB! Tahan VÄGA VÄGA VÄÄÄÄGA minna!
:'( Pisardan palju kui ei lähe... Hoidke pöialt!